Käsin pühapäeval Noarootsis tuttava kuduja, Helja kutsel. Heljal on oma firma, ta koob ise ja tellib lõnga kohalike lammaste villast. Ta palus, et räägiks kohalikele kudujatele sallide kudumisest.
Mõtlesin, et mis siis ikka rääkida, salli pole vaja kuidagi konstrueerida, sirge tükk. Võtsin kaasa mitmed sallid ja siis jutt läks mustrite peale. Võtsime läbi mõned mustrid, üks neist, mis meeldis eriti, on lihtne ja hästi tuttav võrksoonik, millest kirjuasin siin.
Tegin ise ka väikse proovilapi, sain Heljalt mõnusat Kihnu lamba villast 100 g/350 m.
Siin on lähipilt. Leppisime kokku, et teen tema jaoks terve salli sellest lõngast. Hea villane on siiski erakordselt ilus.